Muru klassifitseerimise standardid
1. Eriklassi muru: roheline periood on 360 päeva aastas. Muru on tasane ja kõrretüügaste kõrgust hoitakse alla 25 mm. See on ainult vaatamiseks.
2. Esimese klassi muru: roheline periood on üle 340 päeva, muru on tasane ja kõrretüügas on alla 40 mm, sobib vaatamiseks ja pere vaba aja veetmiseks.
3. Teisene muruplats: roheline periood on üle 320 päeva, muru on tasane või laugja kallakuga ning kõrretüügas on alla 60 mm, sobib avalikuks puhkuseks ja kergeks tallamiseks.
4. Kolmanda taseme muru: roheline periood üle 300 päeva, kõrrepõldude paksus alla 100 mm, kasutatakse avalikuks puhkuseks, tühermaa katmiseks, nõlvade kaitsmiseks jne.
5. 4. taseme muru: Rohelise perioodi piirangut pole ja niidu kõrguse nõuded pole ranged. Seda kasutatakse viljatute küngaste katmiseks ja nõlvade kaitsmiseks jne.
1. Kärpimine
Muru sileda ja täiusliku hoidmiseks tuleb seda sageli niita. Liigne kasv põhjustab juurte nekroosi.
(1) Muru niitmise sagedus
① Spetsiaalset muru tuleks kevadel ja suvel kasvuperioodil niita iga 5 päeva tagant ning sügisel ja talvel üks või kaks korda kuus, olenevalt kasvutingimustest.
② Esimese klassi muru tuleks kasvuperioodil niita iga 10 päeva tagant ning sügisel ja talvel kord kuus.
③ Teist muru tuleks kasvuperioodil niita iga 20 päeva tagant, sügisel kaks korda, talvel mitte niita ja veel kord enne kevadet.
④3. klassi muru tuleks niita üks kord hooajal.
⑤Neljanda klassi muru tuleks igal talvel võsalõikuriga põhjalikult niita.
Masinate valik
① Eriklassi muruplatse saab niita ainult rullniidukitega, esimese ja teise klassi muruplatse saab niita ketaslõikuritega, kolmanda klassi muruplatse saab niita õhkpadjaga masinatega või võsalõikuritega ja neljanda klassi muruplatse saab niita võsalõikuritega. Kõik muru servad tuleb ära lõigata. Kasutage pehme köiega võsalõikurit või käsikääre.
② Enne iga niitmist tuleks mõõta muru ligikaudne kõrgus ja lõikepea kõrgust vastavalt valitud masinale reguleerida. Üldiselt ei tohiks eri- või teise klassi muru puhul iga niidetud osa pikkus ületada 1/3 muru kõrgusest.
③Niitmise sammud:a. Eemaldage murult kivid, surnud oksad ja muu praht.
b. Valige suund, mis lõikub eelmise suunaga vähemalt 30° võrra, et vältida korduvat niitmist samas suunas, mis põhjustab muru ühele poole kasvamist. c. Kiirus ei tohiks olla ei kiire ega aeglane ning marsruut peaks olema sirge. Iga edasi-tagasi sõidu korral peaks niidetava pinna kattumine olema umbes 10 cm.
d. Takistustele sattudes tuleks neist mööda sõita ja nende ümber olevad ebakorrapärased muruservad kurvi järgi niita. Pöörates tuleks gaasi vähendada.
e. Kui muru on liiga pikk, tuleks see etapiviisiliselt lühikeseks lõigata ja ülekoormus ei ole lubatud.
f. Nurkade, teepervede kõrval asuvate muruplatside ja puude all olevate muruplatside lõikamiseks kasutage võsalõikurit. Võsalõikureid ei tohi kasutada lillede ja väikeste põõsaste ümbruse pügamisel (et vältida lillede ja puude tahtmatut kahjustamist). Need kohad tuleks trimmida käsikääridega. g. Pärast niitmist puhastage niidetud muru ja pange see kottidesse, puhastage plats ja puhastage masinad.
(3)Muru niitminekvaliteedistandardid
①Pärast lehtede lõikamist on üldmulje sile, ilma nähtavate lainetuste ja vahelejäänud lõigeteta ning lõikeservad on tasased.
② Kasutage võsalõikuri tüüpi käsikääre, et tasa teha takistuste ja puuservade juures olevad lõiked nii, et puuduvad ilmsed puuduolevad lõiked. ③ Ebatasasuste ja pöörete ümber ei tohiks olla ilmseid põimumise märke.
④Puhastage tööplats puhtaks, jätmata maha muruniidet ega prahti. ⑤Efektiivsusstandard: 200–300 ㎡/h ühe masina kohta.
2. Piserda vett
① Eri-, esimese ja teise klassi muru tuleks suvisel ja sügisesel kasvuperioodil kasta üks kord päevas ning sügisel ja talvel kaks kuni kolm korda nädalas, olenevalt ilmastikutingimustest.
②Kolmanda taseme muru tuleks kasta vastavalt ilmastikutingimustele ja põhimõtteks on vältida veepuudusest tingitud kuivamist. ③Neljanda taseme muru vajab põhimõtteliselt taevast tulevat vett.
3. Umbrohu eemaldamine
Umbrohutõrje on muruhoolduses oluline ülesanne. Umbrohul on suurem elujõud kui külvatud murul. See tuleb õigeaegselt eemaldada, vastasel juhul imavad nad mulla toitaineid ja takistavad külvatud muru kasvu.
(1) Käsitsi umbrohutõrje
① Üldiselt eemaldatakse käsitsi väike arv umbrohtu või muruumbrohtu, mida ei saa herbitsiididega töödelda.② Käsitsi umbrohutõrje jagatakse aladeks, viiludeks ja plokkideks ning umbrohutõrjetööd teevad selleks määratud töötajad, koguses ja ajastuses. ③ Tööd tuleks teha kükitavas asendis ning maas istumine või umbrohu otsimiseks kummardamine ei ole lubatud.④ Muru koos juurtega väljatõmbamiseks kasutage abivahendeid. Ärge eemaldage ainult umbrohu maapealset osa. ⑤Väljatõmmatud umbrohud tuleks õigeaegselt prügikasti panna ja neid ei tohiks vedelema jätta. ⑥Umbrohutõrje tuleks teostada järjestikku plokkide, viilude ja alade kaupa.
(2) Herbitsiidiga umbrohutõrje
① Kasutage levinud pahaloomuliste umbrohtude tõrjeks selektiivseid herbitsiide.
② Seda peaks tegema aedniku juhendamisel ning herbitsiidi peaks väljastama aednik või tehnik ning herbitsiid tuleks valida õigesti haljastuse hooldusjuhendaja nõusolekul. ③ Herbitsiidide pritsimisel hoidke pihustit allas, et vältida udu sattumist teistele taimedele.
④ Pärast herbitsiidiga pihustamist tuleb pihustipüstol, -toru, -masin jne põhjalikult puhastada ja pihustit pumbata puhta veega paar minutit. Ärge valage pestud vett taimede lähedale. ⑤ Herbitsiidid on keelatud lillede, põõsaste ja seemikute lähedal ning biotsiidsed herbitsiidid on keelatud igasugusel murul.
⑥ Pärast herbitsiidide kasutamist pidage arvestust.
(3) Umbrohutõrje kvaliteedistandardid
① 3. ja kõrgema taseme muruplatsidel ei tohi olla umbrohtu, mis on oluliselt kõrgemad kui 15 cm, ning 15 cm kõrguste umbrohtude arv ei tohi ületada 5 puud/m².
②Kogu murul ei ole ühtegi ilmset laialehist umbrohtu.
③Kogu rohumaal ei ole õitsenud umbrohtu.
4. Viljastumine
Väetist tuleks kasutada säästlikult ja sageli, et muru saaks ühtlaselt kasvada. (1) Väetis
① Liitväetised jagunevad kahte tüüpi: kiirlahustuvad ja aeglaselt lahustuvad, mis on muru peamised väetised. Kiirlahustuvad liitväetised lahustatakse vees ja seejärel pihustatakse. Aeglaselt lahustuvaid liitväetisi pihustatakse tavaliselt otse kuivalt. Aeglaselt lahustuvate liitväetiste kasutamisel tekib aga tavaliselt lokaalne kõrbemine, seega kasutatakse neid enamasti väiksema vajadusega muruplatsidel.
②Karbamiid. Karbamiid on kõrge efektiivsusega lämmastikväetis ja seda kasutatakse sageli muru haljastamiseks. Lämmastikväetise liigne kasutamine murul põhjustab taimede haiguskindluse kaotuse ja nakatumise. Lämmastikväetiste ebaõige kasutamine võib kergesti põhjustada ka põletusi, seega pole üldiselt soovitatav seda sagedamini kasutada.
③ Kuailumei on vedel lämmastikväetis, millel on sarnane toime karbamiidiga.
④Pikatoimeline kompleksväetis on tahke mitmeelemendiline väetis, millel on pikaajaline väetiseefekt ja hea toime. Üldiselt ei teki põlemisnähte, kuid see on kallis.
(2) Väetiste valiku põhimõtted
Esimese taseme ja kõrgemate muruplatside puhul kasutage kiirväetisi, kiirrohelisi iluväetisi ja pikatoimelisi väetisi. Teise ja kolmanda taseme muruplatside puhul kasutage aeglaselt lahustuvaid väetisi. Neljanda taseme muruplatside puhul väetamist põhimõtteliselt ei tehta.
(3) Väetamismeetod
① Pärast kiirväetise lahustamist 0,5% kontsentratsioonis veevannimeetodil pihustage seda ühtlaselt kõrgsurvepihustiga väetise annusega 80㎡/kg. ② Pärast Kuailvmei lahjendamist vastavalt näidatud kontsentratsioonile ja annusele pihustage seda kõrgsurvepihustiga.
③ Jaota pikatoimeline väetis ühtlaselt käsitsi laiali vastavalt juhistele ning pritsi vett üks kord enne ja pärast väetamist.
④ Jaotage aeglaselt lahustuvat kompleksväetist ühtlaselt annuses 20 g/m².
5 Kasutage 0,5% kontsentratsiooniga karbamiidi, lahjendage seda veega ja pihustage kõrgsurvepihustiga.
⑥ Väetamist tehakse punktides, laikudena ja aladel, et tagada ühtlus.
(4) Viljastumistsükkel
① Pikatoimelise väetise väetamistsükkel määratakse vastavalt väetise kasutusjuhistele.
② Eri- ja esimese klassi muruplatside puhul, kus ei kasutata pikatoimelisi väetisi, tuleks kiirväetist kasutada üks kord kuus.
③ Kuailvmeid ja karbamiidi kasutatakse roheliste jahtimiseks ainult suuremate festivalide ja ülevaatuste ajal ning muul ajal on nende kasutamine rangelt kontrollitud.
④ Kandke teise ja kolmanda taseme murule aeglaselt lahustuvat kompleksväetist iga 3 kuu tagant.
5. Kahjurite ja haiguste tõrje
Pöörake tähelepanu kahjurite ja haiguste ennetamisele ja tõrjele ning võtke tõhusaid meetmeid nende tõrjeks enne nende ilmnemist vastavalt nende esinemismustritele.
① Levinud muruhaiguste hulka kuuluvad lehelaiksus, lehemädanik, mädanik, rooste jne. Levinud murukahjurite hulka kuuluvad vastselised, muttritsikad, nääridussid jne.
② Muruhaiguste ja kahjurputukate ennetamine peaks olema prioriteet. Esimese klassi ja kõrgema klassi muru puhul tuleks laia toimespektriga insektitsiide ja fungitsiide pritsida iga poole kuu tagant. Ravimite valiku määrab aednik või tehnik. Teise klassi muru puhul tuleks neid pritsida üks kord kuus. ③ Ootamatute haiguste ja kahjurputukate korral, olenemata muru tasemest, tuleks pestitsiide õigeaegselt pritsida, et vältida levikut.
④ Kahjurite ja haiguste tõttu tõsiselt kahjustatud muruplatsid tuleks õigeaegselt välja vahetada.
6.Muruniiduk, hõrenemine ja asendamine
① Teise ja kõrgema taseme muru puhul tuleks augud puurida üks kord aastas; olenevalt muru kasvutihedusest tuleks muru harvendada iga 1–2 aasta tagant; pärast suuremahuliste ürituste korraldamist tuleks muru osaliselt harvendada ja liivatada.
② Muru osaline hõrendamine: Kobestage tallatud osa umbes 5 cm sügavusele rauast rehaga. Eemaldage riisutud muld ja praht, puistake peale mullaparandusväetist ja liiva.
③ Suuremahuline puurimine ja muru trimmimine: Valmistage ette masinad, liiv ja tööriistad. Esmalt niitke muru uuesti muruniidukiga, seejärel trimmige muru trimmeriga, puurige augud auguraudaga ja pühkige käsitsi või kasutage pöördniidukit. Tolmuimejaga eemaldage muda ja murujäägid, kandke peale mullaparandusväetist ja puhastage liivapritsiga.
④ Kui teise või kõrgema taseme murul on üle 10 cm läbimõõduga paljaid laike või surnud laike või kui kohalikud pahaloomulised umbrohud moodustavad murupinnast üle 50% ja neid ei saa herbitsiididega eemaldada, tuleks selle ala murupind osaliselt asendada.
⑤ Teisest tasemest kõrgemal asuvate muruplatside osad on tallatud maha, mille tulemuseks on tõsine nõrk kasv, ja seda tuleks parandada muru kohaliku hõrendamise teel.
⑥ 2. või kõrgema taseme ilumuruplatsidele, mis talvel tunduvad kuivad ja kollased, tuleks raiheina seemneid külvata igal aastal novembri keskel, standardi kohaselt 60 ruutmeetrit/kg.
Postituse aeg: 28. veebruar 2024